mirjam from the deep

kuulge ma praegu avastasin et mu ploog on nii mittemidagiütlev. mis te arvate sellest. midagiöelge midagi.

otsisin maski ette pannes kontakti maskitagusega, aga ei leidnud, vist. aga hea on olla nüüd vähemalt. värvid on palju kirkamad kui enne ja inimesed on rohkem nagu päris. heck, kõik on rohkem nagu päris. nii tajutav ja nii kohal, et hirmus hakkab veits.

järgmise asjana otsin kontakti küsimusega "mis toimub minuga". iseasi, kas vastust on mõtet üldsegi selgelt sõnastada või vaimusilmas näha. ma arvan, et see lõhuks kõik ära.

peegelduste salailm, portaalid ja väravad

your eyes are the scorching sun

but im filling my window with bricks

and sealing the openings

with

beeswax

selle linna labürindid, sci-fi ja non-fiction labürindid, inimlabürindid ja kollasest kilest labürindid poevad ligi

lõngakera hargneb laiali korraga kõigisse dimensioonidesse

lõpus kumab minotaurne minaise

feik on uus real, või siis pigem on real uus feik, sest ma enne ei uskunud, et see loom topis ei ole, kui ta mulle klaasitagant võrgutavalt silma tegi